Tartu linnas osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust (sh selle arendamist) AS Tartu Veevärk http://www2.tartuvesi.ee
Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumise linna ühisveevõrgu ja -kanalisatsiooniga toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja Tartu linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjale. Liitumise sooviga tuleb pöörduda otse ASi Tartu Veevärk poole. (Tähe 118, Tartu, tel. 306 207)

Tartu linna ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Puurkaevud kuuluvad AS Tartu Veevärk. Põhjavett võetakse linna all lasuvatest kvaternaari, devoni, pärnu-siluri ja kambrium-ordoviitsiumi veekihtidest. Olenevalt kasutatavast veekihist on kaevude sügavused 20 kuni 400 meetrit.
On alustatud Tartu joogivee töötlemist, kus toorvesi õhustatakse ja 3-valentsed rauaühendid eraldatakse filtrites. 2000. aastal valmis veetöötlusjaam Sepa pumplas (Ropka veehaare), tootlikkusega 3600 m3 ööpäevas.
2002. aastal alustati Tartu joogivee ja veekaitse projektiga, mille käigus renoveeritakse Anne veehaarde puurkaevud ja kolm 2000 m3 veereservuaari ning ehitatakse sinna juurde veetöötlusjaam tootlikkusega 8000 m3 ööpäevas. Sama projekti käigus rajatakse Vana-Ihaste vee ja kanalisatsiooni magistraaltorustikud.
2002. aastal rajati ja renoveeriti Tartu linnas 11 km veetorustikku ja 10 km kanalisatsioonitorustikku. Tartu veevõrgu pikkus on 188 km ja kanalisatsioonivõrgu pikkus 219 km.

Suurim veetarbimine oli Tartus 80-te aastate lõpus, ca 46 000 m³ ööpäevas, viimase kümne aasta jooksul on toimunud pidev veetarbimise vähenemine. Kui 1998. aastal tarbiti 51336 m³ põhjavett, siis 2002. aastal 4464 m³. Olme vee tarbimine väheneb jätkuvalt, samas on 2000. aastast tõusnud tööstuse poolt tarbitud vee kogus.

Suurema osa Tartu kanalisatsioonivõrgust reoveepuhastiga ühendava tunnelkollektori ehitamist alustati 1982. aastal. 1983. aastal alustati peapumpla ehitusega ning reoveepuhastit hakati ehitama 1985. aastal. Ehitamine jäi 1991. aastal seisma, sest üleliiduline finantseerimine lõppes.
Reoveepuhasti ümberprojekteerimist alustati 1994. aastal, samal aastal jätkati ka ehitamist. 1996. aasta lõpus hakkas tööle puhasti mehaaniline osa ning 25% Tartu reoveest jõudis Tähe tn kollektori kaudu puhastisse. Puhasti bioloogiline osa lasti käiku 18. detsembril 1997.a. Tunnelkollektori Kesklinna-1 valmimisega 1998. aasta lõpus jõudis puhastisse 80% kogu linna reoveest. Kesklinna, Tähtvere, Supilinna ja osaliselt ka Veeriku linnaosa reovesi (20% reovee koguhulgast) voolab praegu veel otse Emajõkke. Kogu linna reovesi jõuab puhastisse siis, kui valmib tunnelkollektor Kesklinna-2.

Alates 2000. aastast selgitab Tartu linnavalitsus igal aastal välja parimad keskkonnanõudeid täitvad ettevõtted. 2003. aastal võitsid konkursi  "keskkonnasõber  2003" AS K & H  ja AS Rain ning tunnuskiri anti järgmistele ettevõtetele: AS Triip, SA Tartu Teaduspark ja AS Kommest Auto.